PRESSITEADE: ÜRO kliimateadlaste raport: Metsandus aitab leevendada kliimakriisi

23.10.2019

Metsi targalt majandades aitame leevendada kliimamuutusi, ütleb hiljuti avaldatud IPCC kliimaraport. Raporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsade süsinikuvaru ja suurendab neis süsiniku sidumist. Pika elueaga puidust toodetes jääb õhust puudesse seotud süsinik pidama aastakümneteks, palkmajades aastasadadeks. Väga oluline on puidu kasutamisel nn asendusefekt: puidu kasutamine materjalina näiteks betooni, raua või energia tootmisel põlevkivi asemel vähendab keskkonda mõjutavat „süsiniku jalajälge“.

Cambridge’i Ülikooli kliimateadlane Annela Anger-Kraavi arvab, et Eesti metsamajandus on suures osas jätkusuutlik. „Eesti metsa tagavara juurdekasv on suurem kui teda raiutakse ning veerand Eesti metsast on vähem või rohkem kaitse all – need on suurepärased näitajad,” sõnab Anger-Kraavi. Ta toob välja, et loomulikult on ka erandlikke juhtumeid, kuid neid esineb maailmas igal pool ja nende vältimisega tuleb tegeleda.

Anger-Kraavi rõhutab, et oluline on üksteisest eristada uuendusraiet (nn lageraie) ja raadamist. “Metsa uuendusraie järel jääb maakasutuse eesmärgiks jätkuvalt metsa kasvatamine, maapind valmistatakse ette uue metsa kasvuks,“ selgitab ta. „Raadamine aga tähendab senise metsamaa kasutuselevõttu muuks otstarbeks, näiteks põllumaana või teede laiendamiseks, millega kaasnevad enamasti suuremad süsiniku emissioonid,” jätkab kliimateadlane.

IPCC raport seletab, et erinevate metsandusstrateegiate vahel on põhimõtteline kompromiss – suurem raiemaht vähendab küll ajutiselt süsinikuvarusid looduses, kuid pikemas perspektiivis suurendab süsiniku sidumist metsades. Kasvavad elusorganismid, sh taimed ja puud, seovad fotosünteesi käigus õhust süsihappegaasi, mis talletub nende biomassi. Kuna noored puud kasvavad kõige kiiremini, on ka süsiniku sidumine nendes jõudsam. Samas on pikaajalistesse puittoodetesse seotud süsinik globaalsest süsinikuringest väljas ja tänu asendusefektile jääb õhku paiskamata märkimisväärne kogus süsinikku. 

Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri märgib, et metsad ja metsandus on üks reaalsemaid valdkondi globaalse süsinikubilansi tasakaalustamisel ning seeläbi kliimamuutuste leevendamisel. Metsamajanduse positiivset mõju kliimale võib vaadelda erinevatest aspektidest. „Näiteks pole võimalik puitu saada metsi majandamata ehk raiumata. Samas peame seda üheks keskkonnasõbralikumaks materjaliks, kuivõrd puit on süsinikuneutraalne ning kiiresti taastuv ressurss,“ sõnab Uri. Teiseks on võimalik läbi metsade majandamise kujundada nende vanuselist struktuuri, sealhulgas tagada noorte ja keskealiste puistute piisav esindatus. „Sellistes metsades on süsiniku sidumine puude biomassi kõige intensiivsem,“ seletab ta.

Raport toob välja, et jätkusuutlik metsade majandamine võimaldab kogukonnale pikaajalist elatusallikat, säilitab elurikkust ja metsa taastumisvõimet ning vähendab metsamaa kasutamise tõenäosust mittemetsanduslikel eesmärkidel (nt põllu- või elamumaaks). Ehkki süsiniku sidumise eesmärgil metsavarude kasvatamisele suunatud strateegiad toovad endaga kaasa palju positiivset mõju, võib raporti kohaselt ainult nendele keskendumine põhjustada ka liigirikkuse langust ja vähendada metsade vastupanuvõimet loodusõnnetustele.

Eesti Maaülikooli professor Hardi Tulluse sõnul liigub maailma metsandus kahes suunas. Järjest rohkem metsi võetakse kaitse alla ja puid sealt ära ei raiuta. Pikemas perspektiivis on neis loodusmetsades süsiniku sidumine ja emissioon tasakaalus: sama palju kui puitu juurde kasvab, seda ka looduslikult laguneb. Teisalt rajatakse puidu vajaduse rahuldamiseks puude istandusi. „Maailma tööstuslikust puidukasutusest, ehk tarbematerjaliks kasutatavast puidust, tuleb üle kolmandiku plantatsioonilisest metsandusest, aga selge see, et  nende istandike liigirikkus ei ole võrreldav looduslike metsadega,“ ütleb Tullus. Ta lisab, et Eesti ja ka lähiriikide metsad on pool-looduslikud, midagi on inimene istutanud ja midagi on loodus lisanud. Selliste metsade liigirikkus on hea ja nende jätkusuutlik majandamine puidu allikana ning metsaliikide elupaigana on edukalt ühildatav. Tullus lisab, et tuleb olla realist – metsa kõiki väärtusi ei saa üheaegselt samas puistus maksimeerida. Seades peamiseks eesmärgiks puidukasutuse, kaotame paratamatult liigirikkuses. Seades esimeseks loodusliku elupaiga, kaotame puidukasutuses.

IPCC raportis on ühtlasi defineeritud, mida tähendab jätkusuutlik metsamajandus. Seda määratletakse raportis kui metsade ja metsamaa haldamist ja kasutamist viisil ja ulatuses, mis säilitab nende bioloogilist mitmekesisust, taastumisvõimet ning potentsiaali täita vajalikke ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid eesmärke teisi ökosüsteeme kahjustamata. Seda nii kohalikul, riiklikul kui globaalsel tasandil.

IPCC ehk valitsustevaheline kliimapaneel on ÜRO egiidi all tegutsev teadlastest koosnev organisatsioon, mis avaldab regulaarselt teadustöödel põhinevaid kliimamuutuste aruandeid.

 

Lisainfo:
Liina Gross
Tegevjuht
Eesti Metsaselts
+372 512 5592
 

Allikas: https://www.ipcc.ch/report/srccl/

Foto: Jarek Jõepera

 

Tagasi

Kontakt

Galeriid Vaata kõiki