Metsainfo

Üldine statistika Eesti metsade kohta

Eesti metsandusest

Mets on üks Eesti suuremaid väärtusi, millel on nii kultuuriline, sotsiaal-majanduslik kui ka ökoloogiline väärtus. Eesti metsad on mitmekesised, pakkudes elupaika ja kasvukohta väga paljudele liikidele: taimedele, loomadele, seentele ja samblikele. Metsast varutakse väärtuslikku toorainet puitu, mis on hinnatud ehitusmaterjal, rikkaliku valiku tööstus- ja tarbeesemete algmaterjal ning üha kasvava tähtsusega taastuvenergiaallikas (fossiilsete kütuste alternatiiv). Metsadel on suur tähtsus süsiniku sidumisel atmosfäärist. Metsa jätkusuutlik majandamine peab arvestama ka elurikkuse, mullastiku, vee ja atmosfääri kaitse vajadusi.

Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 on seatud põhieesmärgiks tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutus. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutatakse puitu juurdekasvu ulatuses, suurendatakse metsauuendustööde mahtu, võetakse range kaitse alla vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatakse kaitstavate metsade esinduslikkust puuliigiti.

Metsa kasvatamisel on võtmetähtsusega uue metsapõlve rajamine pärast uuendusraieid ja metsakahjustusi!

Juurdekasv ja raiemaht

  • Eesti statistilise metsainventuuri kõige värskemate andmete kohaselt on Eesti metsa pindala pidevalt kasvanud ning 2015. aastal oli see 2,309 miljonit hektarit ning puidu tagavara samuti läbi aegade suurim – 483 miljonit tihumeetrit.
  • Viimase poolsajandi jooksul on Eesti metsade pindala suurenenud kaks ja puidutagavara 2,5 korda. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ning keskmisest enam on küpseid, küpsusvanuse ületanud ja 20 aasta jooksul küpse vanuseni jõudvaid puistusid. Metsad seovad hetkel u 60% Eesti CO2-heitest.
  • Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele tuginedes on viimastel aastatel olnud metsa juurdekasv üle 15 miljoni tihumeetri aastas. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit aastas. Seni kõige suurem on olnud see 2014. aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini.
  • Eesti metsade statistilist analüüsi teeb Keskkonnaagentuur ning iga-aastane statistika on leitav siit. Eesti statistilise metsainventuuri kõige värskemad andmeid tutvustatakse 20. detsembril.

Kaitsepiirangud

Eesti on esirinnas kaitsealuste metsade osakaalult. Kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on eesti metsadest range kaitse all veidi üle 10% ja seal ei toimu mitte mingit metsade majandamist. Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud metsanduse ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk. 2016 aastal lisandus üle 10 000 hektari uusi kaitsealasid, mis katsid seniseid vajakajäämisi.

Kogu riigimets ja ligikaudu 20% erametsadest on sertifitseeritud FSC ja/või PEFC sertifikaadiga, mis seab metsade majandamisele oluliselt rangemad nõuded kui riiklik seadusandlus. Sertifitseeritud erametsade osakaal kasvab hoogsalt ja sertifitseerimise käigus kaardistatakse vääriselupaigad, kus sertifikaadi puhul majandamist ei toimu.

Erametsad ja nende majandamine

  • Eestis on metsamaad kokku ligikaudu 2 miljonit hektarit ehk pool maismaa pindalast, erametsamaa omakorda moodustab sellest umbes poole (1 065 993 ha);
  • metsaomanikke on Eestis kokku 112 922, neist juriidilisi isikuid 5752. Arvestatud on kõiki, kellel on metsamaad vähemalt 0,1 hektarit;
  • eraisikutele kuulub metsamaa pindalast 65%, juriidilistele isikutele 35%;
  • eraisikute metsamaa keskmine suurus on 6,4 hektarit, juriidilistel isikutel 65,7 ha;
  • Väga madal majandamisaktiivsus. 2014. aastal esitati metsateatisi raieks 7,6% kohta erametsade kogupindalast. Raieid plaanis erametsaomanikest kümnendik (10 668 inimest);
  • Eraisikutest metsaomanike seas on kõige aktiivsemad majandajad need, kellele kuulub 10‒50 ha metsamaad ja juriidilistest isikutest need, kelle metsaomandi suurus on üle 500 ha;
  • Metsaühistute liikmed on metsa majandamisel teistest 2,4 korda aktiivsemad. Viimase viie aastaga on ühistute liikmeskond kolmekordistunud.
  • Valgustusraiete ja metsaistutamise mahud erametsades on võrreldes kümne aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud.

Metsapoliitika ja Pariisi kliimalepe

Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk on tagada metsade pindala säilimine ja säästev majandamine ning läbi selle süsinikuvarude suurendamine. 

Pariisi leppe eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada metsade jätkusuutlikkus ka muutuvates kliimatingimustes. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu lisaks metsakaitsele ka metsade elujõulisusele.

Puit – homse elukeskkonna võti

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näeb puidu kui Eesti kohaliku ja taastuva loodusvara kasutamist peamise lahendusena ühiskonna keskkonnajalajälje vähendamisel ja Eesti majanduse elavdamisel. Puidukasutus võimaldab asendada taastumatute fossiilsete kütuste tarbimist ja vähendada tarbitavate toodete keskkonnajalajälge.
 
Puit on keskkonnasõbralik
 
  • Puit sisaldab pea 50% ulatuses atmosfäärist seotud süsihappegaasi ja puittoodete tarbimisega on see süsihappegaas võimalik salvestada toodetesse nende kasutusperioodiks, vähendades seeläbi süsiniku kogust atmosfääris
  • Puit on kerge ja lihtsasti töödeldav, mistõttu on puittoodete tootmine ja transport energiasäästlik Eesti on eduka puidutööstusega riik
  • Metsa- ja puidutööstus moodustab 5,4% kogu Eesti SKP-st, Erametsakeskuse tellitud uuringu tulemuste kohaselt on sektori majandusmõju koos kaudsete ja indutseeritud mõjudega 12% kogu SKP-st
  • Iga tihumeeter puitu mis läheb tarbimisse annab riigile väärtusahelast 70€ otsest maksutulu
  • Puittooteid eksporditakse 1,83 miljardi euro väärtuses, mis on 16% kogu Eesti ekspordist. Viimasel viiel aastal on ekspordi kasv olnud keskmiselt 7,7% aastas
  • Ekspordistruktuuris on esikohal kõrgema lisandväärtusega tooted nagu sae- ja höövelmaterjal, puidust ehitised, puitmööbel ja puidust ehitusdetailid
  • Metsa- ja puidutööstus annab tööd 38 000-le inimesele ja on suurim tööandja maapiirkondades
  • Metsa- ja puidutööstus annab enam kui veerandi – 26% Eesti töötleva tööstuse lisandväärtusest 
  • Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kasvas 2015 aastal 6,9%, samal ajal, kui Eesti majandus tervikuna kasvas vaid 1,8% ning töötlev tööstus keskmiselt hoopis kahanes 2,2%
Selleks, et tulevikus tagada metsade juurdekasv ehk jätkuv süsiniku sidumise võime, tuleb pöörata suuremat tähelepanu nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult täpsemale raiete planeerimisele, kasutada efektiivsemaid ja nutikamaid metsaharimise viise ning metsakahjurite tõrje strateegiaid. Eelnevaga sama oluline on panustada süsiniku säilitamisse pikaaegsetes puittoodetes, näiteks puitehitistes ja –mööblis ning madalakvaliteedilise puidu kasutamisse energeetikas, et vähendada fossiilsete kütuste kasutamist.
 
 
Uuringuid sektori kohta:
  1. “Wood in Carbon Efficient Construction - the research report.” http://www.eco2wood.com/
  2. “Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule” http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/puidu_kasutusest_saadav_lisandvaartus_ning_selle_moju_eesti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_maksutulule.pdf
  3. Keskkonnaagentuuri Aastaraamat Mets 2014 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/aastaraamat_mets_2014.pdf

Kontakt

Galeriid Vaata kõiki