Kutseõpetaja Erna Grossil täitus 30 aastat

03.03.2014

Õpetaja  Erna, Sul sai 1. märtsil 2014 täis 30 tööaastat koolis. Praegu oled õpetajana tööl Pärnumaa Kutsehariduskeskuses Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas. Kuidas Sinu töö- ja õpetajatee algas?

Minu töötee algas oodatult ja õpetajatee ootamatult. Ühine joon oli ärevus koos ootusega asjade toimimisest aru saada. Olen oma otsust ainult kiitnud - olin õigel ajal õiges kohas. Agronoomia tundus väga laia erialana ning mis andis palju hilisemaid valikuvõimalusi.

Miks oled Pärnumaal? Miks elad ja õpetad väikeasulas, mille kohta mõnigi möödasõitja pärib: „Kas seal Tihemetsas ikka kool ka on? Oi, majad vist täitsa tühjad?“?

Tihemetsa on minu jaoks märk. See on rohkemat kui ainult töö tegemise ja elamise koht. Minu jaoks on Tihemetsa juurtega, tiheda kultuurkihiga, turvalisust võimaldav koht. Ümberringi metsad, tillukesed järved, tuttavad olud ja inimesed. Ma tunnen ennast siin hästi. Mulle on alati väga meeldinud Tihemetsas asuv Voltveti mõisahoone. Võtan kui privileegi, et mul on võimalus iga päev sellest majast kas mööduda või sinna sisse minna.

  Milliseid teadmisi ja kus kutse-ja täiendusõppijatel jagad?

Tihemetsas õppijate hulk on väike, aga mitmekesine. Metsanduse, arboristide, raietööliste ja aianduse eriala õppuritega kohtun nii eriala tundides kui ka tunnivälisel ajal. Taimekasvatus koos teadmstega mullast ning taimede elust, puuviljandus koos viljapuude lõikamise koolitustega, organisatsioonikäitumine ja suhtlusõpetus on üks valik õpetatavatest ainetest. Täiendkoolitused toimuvad nii Voltveti koolituskeskuses kui ka aianduslikes ettevõtetes kohapeal - ikka seal, kus on huvilised.

Millal saab õpetaja hindeks „5“ ja millal on hindeks „kasin“?

Õpetaja saab hinnaguid õppijatel - valdavalt on need positiivsed ja edasiviivad. Hinne "5" tuleb ainult koostöös õppija-õpetaja, kusjuures rollid on tihti segunenud, sest vastastikku on teadmisi ja oskuseid tulemuslik jagada. Hinde "kasin" saab õpetaja anda ainult iseendale ning siis oleks põhjuseks vähene huvitatus. Õnneks on huvi õppimise ja õpetamise suhtes jagunud :).

Kuidas ikka see nii on kestnud, et oled kärmas ja naerusuine nagu kooliplika. Ise aga juba kolmkümmend ( õpetaja tööaastates muidugi ;), sest kes ühelt daamilt seda pärsivanust ikka pärib?

Minu eesmärgiks on olnud elus ning tegevustes rõõmu rohkendamine ja jagatud rõõm seda ju ongi. Ümbritsev kena loodus, pargid, kauaaegsed kaastöötajad, kodune keskkond töö tegemiseks annavad igapäevase võimaluse päeva naeratusega alustada.

Mis Sa kevadel teed (algab 20. märts kell 18.57)?

Selle aasta kevade astronoomiline algus leiab mind aiandusettevõttes töötamas. Stažöörina olen reaalses töökeskkonnas uusi oskuseid omandamasning valdkonna arenguteda end kurssi viimas, et olla kutseõpetajana võimalikult tugev ning õpetada õpilastest tasemel töötajaid.  Loodan, et mõni lilleõis on just kell 18.57 ka olemas.

Kas Sul on rohelised kummikud ja käid pargipuude all?

Sõna "kummikud" tekitab minus sooja tunde. Eelmisel aastal lõpetanud aianduse õppegrupp kinkis mulle imelised kummikud - sinna oli peale kirjutatud nende nimed, joonistatud lilled ja ääres pits. Väga mugavad ja hingele head. Kui agronoomi samm on põllu ramm, siis kummikutes jalad aitavad kaasa kogu aia edenemisele. Ja parkide kaunidusele ka.

Kas oled 24/7 õpetaja? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis mis Sa siis teed, kui ei õpi, et õpetamiseks valmis olla ega parasjagu õpeta?

Õpetamisest olulisem on õppimine. Ükski õpetaja ei saa segada, kui õpilane tahab õppida. Mäletan endas kahte tunnet. Esimene oli kui õppisin, kuidas olla õpetaja ja teine tunne kui õppisin uuesti, kuidas õpetamise asemel rohkem ise õppida. Mõlemad olid nagu pärale jõudmise klikid. Naudin teada saamist, aga eelkõige aru saamist maailmast ja inimeses toimuvast.

Õpetad Voltveti koolituskeskuse aiandust ja metsandust, Sinu käe alla õpib ka arboriste. Mis on Sinu taim aianduses ja metsanduses? Miks?

Taimi jagatakse naiselikeks ja mehelikeks, tugevateks ja vastupidavateks, ravivateks ja aitavateks. Minu taimed on pärnapuu all kasvavad maikellukesed. Nii nende omaduste kui minevikumälestuste ja tunnetuse tõttu.

Kevadel ihub aiapidaja kääre. Tahab puid-põõsaid kärpida. Sa oled seda ikka ka täienduskursustel õpetanud. Mis on esimesed õpetussõnad, mis hobikärneritele ütled ja mis viimased õpetused, kui nad on viljapuude lõikuse koolitusel?

Esimene asi, mille ükskõik millise taimi puudutava koolituse alguses selgeks teen - taim on kes - elus ja hingega. Kõik puud väärivad austust ja sama ka viljapuud. Ära tee neile liiga ja lase puul puu elu elada. Arukust ja teadmisi vajab iga tegevus viljapuude juures.

Palun, ennustame ka.  Oled riigikooli kutseõpetaja. Riiklikult on kavandatud strateegiad, milleni võiksime jõuda/ olla 6 ja 16 aasta pärast, aga mida Sina teed aastal 2020 ja 2030?

Nagu taim ei kasva ühe päevaga ja suur puu ühe aastaga, nii on ka kutseõpetaja töö pikaajaline oma ettevalmistuselt ja töötulemustelt. Arvan, et aastal 2020 olen endiselt ametis kutseõpetajana - mulle meeldib see töö ja tunnen rahulolu õpilastega koostööst. Praegused tuuled Eesti poliitikas suunavad, et olge tööl ja mitte pensionil - loodan aastal 2030 nautida töökohustuste vaba aega looduses ja taimedega.

Mida veel soovid lõpetuseks lisada?

Mööduv 30 aastat tööinimesena Tihemetsas on olnud väga sisutihe ja viljakas aeg. Ainult vähehaaval saame teada, kes me oleme. See aeg on olnud õppimine, õppimine ja aru saamine kui hea on õppida uut ja huvitavat, meelde tuletada vana ning unustatut. Aitäh töövälistele tegevustele ja kaaslastele tööl, kes on mulle seda rõõmu pakkunud. 

Foto autor: Anneli Rabbi.

Tagasi

Kontakt

Galeriid Vaata kõiki