Ajalugu

Eesti metsameestele avanes mingikski kutsealaliseks organiseerumiseks sõjajärgsel perioodil esimene võimalus alles 1959. aastal, mil üleliidulise organisatsiooni kuuluvana moodustati ENSV Metsatööstuse ja Metsamajanduse Teaduslik-tehniline Ühing (MMTTÜ). Selle algorganisatsioonid tegutsesid metsakombinaatide, metsamajandite ja teiste metsandusasutuste juures. Kuigi tegu oli metsandusspetsialistidele poolkohustusliku organiseerumise vormiga (umbes 4000 liiget), tehti siin tänuväärset ja vajalikku tööd metsanduse kutsevõistluste, metsaülemate ja noorte spetsialistide päevade, ekskursioonide, nõupidamiste, konverentside korraldamisel, koolimetskondade loomisel jne.

MMTTÜ esimeheks selle loomisest kuni 1982. aastani oli metsatööstuse ministri esimene asetäitja A. Fjodorov, aastail 1982-1985 metsamajanduse ja looduskaitse ministri asetäitja E. Mändma ja 1985-1991 E. Tasso. Ühingu tegevust korraldas teadusliku-tehnilise sekretärina aastast 1971 M. Urov.

Kooskõlas poliitilise arenguga otsustati 21. mail 1988. a Kaarepere Metsakatsejaamas toimunud nõupidamisel nimetada MMTTÜ ümber Eesti Metsaseltsiks (EMS). Mitmetel põhjustel jõuti seltsi sisulise organiseerimiseni alles 1991. aastal. 25. aprillil toimus EMSi asutamiskoosolek, sama aasta 20. juunil registreeriti ka põhikiri. Seltsi esimehena jätkas tööd E. Tasso (1991-1992), edasi A. Talijärv (l 992-1997). Tegevesimeestena tegutsesid M. Urov (aastani 1995), aastast 1995 H. Hepner. Aastast 1997 on seltsi esimeheks K. Ilmet.

1990. aastate esimene pool oli seltsile raske aeg. Tuli leida oma koht uuel metsandusmaastikul, kujundada välja suhted oma tegevuse taastanud ja uute metsanduslike organisatsioonidega, osaleda metsapoliitilistes väitlustes tasakaalustava jõuna jne. Senini riigi-ja riikliku metsamajanduskeskne selts hakkas kujunema õiguslik-avalikuks institutsiooniks, mis lõi avaramad võimalused metsandusliku katusorganisatsiooni ja osalt ka metsanduslikku tegevust koordineeriva keskuse kujunemiseks. 1997. a kolis seni Tallinnas paiknenud seltsi peakorter Eestimaa südamesse, endise Metsakatsejaama ja Jõgeva Metskonna kontorihoonesse.